Euroopa Keskpanga pirakas Kreeka nõupidamine

Nõupidamise järel toimuval pressikonverentsil tuleb Euroopa Keskpanga juhil Mario Draghil ilmselt aru anda, kas ja kuidas kavatseb keskpank aidata Kreekal juba üle kahe nädala suletud pankadel uuesti uksed avada. Kui kauaks jäävad jõusse kapitalipiirangud. Ning võib-olla kommenteerida ka seda, et väga mõjukad poliitikud euroalal räägivad avalikult võimalusest, et Kreeka euroalalt lahkub.

See, et euroala enim jälgitud baasintressimäär jääb täna arvatavasti 0,05% tasemel muutmata, jääb ilmselt kõige muu varju.

Tabuteema pole enam tabu

Mario Draghi on siiani vannutanud, et ükski riik ei lahku euroalalt. Seda tähendasid ka need 2012. a suvel öeldud võlusõnad „whatever it takes“, et keskpank on valmis euroala terviklikkuse hoidmiseks kõik välja panema. Toona aitasid need sõnad turud maha rahustada ja euroala riikide võlakirjade tootlused stabiliseerida.

Nüüd on Draghi esimest korda ajakirjanike ees pärast seda, kui ühe euroala riigi eurost lahkumine on olnud peaaegu käega katsuda ning kui Saksamaa mõjukas rahandusminister Wolfgang Schäuble on täna uuesti korranud, et kas või ajutine eurost lahkumine võiks Kreekale olla parem lahendus. Saksamaa rahandusministeerium on selle kohta ka kirjaliku ettepaneku koostanud, mis lekkis läinud nädalavahetusel, kui euroala rahandusministrid ja valitsusjuhid Kreeka päästmiseks maratonkõnelusi pidasid. Ka Euroopa Keskpanga nõukogu liige Benoit Coeure on öelnud, et Kreeka lahkumist euroalalt ei saa välistada.

Samuti ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Kreeka referendumi järel, mis kasinusmeetmed tagasi lükkas, et detailne plaan Kreeka euroalalt lahkumiseks on olemas.

Teisisõnu – teema pole enam tabu, ehkki selliste arengute tagajärgi ei ole võimalik prognoosida.

Ja seda džinni – liikmesriigi eurost lahkumise juttu – ei ole enam võimalik pudelisse tagasi toppida.

Võidab poliitikutele aega

Viimased kuud on Euroopa Keskpank euroala terviklikkuse tagamiseks vee peal hoidnud Kreeka panku, lubades Kreeka keskpangal neile erakorralist likviidsusabi anda. See võitis poliitikutele aega, et nad Kreeka abistamise üle kokkuleppele jõuaks. Esmaspäeval tuligi vaevaline otsus, et mitmete eeltingimuste täitmise järel võib kõne alla tulla Kreekale kolmanda abipaketi andmine.

Täna ei pruugi Euroopa Keskpank veel alates 23. juunist 89 miljardi euro tasemel külmutatud erakorralise likviidsusabi ülempiiri tõsta. Agentuur Bloomberg vahendas, et analüütikute arvates ootab keskpank ilmselt enne ära lühiajalise sildfinantseeringu (7 mld eurot) paikasaamise Kreeka jaoks, millest välja lunastada 20. juulil maksmisele tulevad Kreeka valitsuse võlakirjad Euroopa Keskpanga bilansis 3,5 miljardi euro väärtuses.

Keskpank ise kriitika all

Draghi kriitikud leiavad, et ta on rahaliidu terviklikkuse kaitsel liiga kaugele läinud ja Euroopa Keskpanga reegleid selleks liialt väänanud. Näiteks võib erakorralist likviidsusabi anda vaid maksejõulistele pankadele, mis Kreeka pankade puhul on paras küsimärk.

Draghi võib tänast pressikonverentsi kasutada selleks, et uuesti korrata, et Kreeka kriis on välja toonud rahaliidu struktuurse ülesehituse ja institutsioonide puudused. Draghi on juba mõnda aega toonitanud, et rahaliit vajab „kvantitatiivset hüpet“ integratsiooni süvendamiseks.